Narva linn näeb jõeturismi arendamises ühte võimalust tõsta linna konkurentsivõimet ja mainet turismisihtkohana. Tulenevalt linna olemasolevatest ressurssidest ja looduslikest eeldusest on üheks perspektiivikamaks arengusuunaks jõeturismi arendamine Narva jõel Narva linna ja Narva-Jõesuu vahel. Antud TTA keskendub erinevate turismimarsruutide analüüsimisele, neil marsruutidel põhineva tervikliku turismitoote arendamisele ja selle tasuvuse ja perspektiivikuse hindamisele.
Käesolev TTA on osa laiaulatuslikumast projektist „Narva jõe veeturismi marsruutide arendamine ja integreerimine Läänemere väikesadamate ühtsesse võrgustikku” («Narva River Water Routes»). Projekt «Narva River Water Routes» on suunatud veeturismi arendamise võimaluste uurimisele ja arendamisele Narva jõel. Tegemist on INTERREG IIIA koostööprioriteedi Läänemerepiirkonna programmi osaga, mis hõlmab lisaks Eesti riigile ka partnereid Venemaalt. Projekti juhtpartner on Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet, Venemaa partneritena on projekti kaasatud Ivangorodi ja Kingissepa omavalitsused, samuti Ivangorodi Jätkusuutliku Arengu Munitsipaalfond.
INTERREG IIIA programmi raames läbiviidava projekti tegevusteks on:
- Veeturismi marsruutide ja stsenaariumi väljatöötamine marsruudil 1) Narva – Narva-Jõesuu, 2) Ivangorod – Rosson – Luuga.
- Uuringu läbiviimine navigatsiooniseadmete paigaldamise kohta ja veeturismi keskkonnamõjude uuringu läbiviimine.
- Projekti väljatöötamine Rossoni jõel jahtide sadamas seismise osas
- Turismimarsruutide navigatsiooniprojekti koostamine
- Narva jõesadama ja Rossoni jõe väiksemõõtmeliste veesõidukite kai infrastruktuuri parendamine
- Turismitoote turundustegevused ja avalikustamine (brošüürid, veebilehekülg, artiklid turismiajakirjades jms.)
Käesoleva TTA koostamisele eelnes turu-uuringu (sh rahvusvahelise võrdlusanalüüsi, Eesti turu konkurentsianalüüsi ja huvigruppide seas fookusgrupp-intervjuude) läbiviimine, mille alusel on välja töötatud viis kõige atraktiivsemat jõeturismi marsruuti.
Rahvusvaheline võrdlusanalüüs näitas, et jõeturismitooted sisaldavad üha enam meelelahutuslikku komponenti. Edukad jõelaevaoperaatorid üle Euroopa investeerivad alustesse, mis võimaldavad mitmesuguste meelelahutuslike ürituste läbiviimist nii era- kui korporatiivklientidele. Tellimusreiside osakaal operaatorite käibes ja kasumis on seetõttu kasvamas ning traditsiooniliste jõe-ekskursioonide osakaal kahanemas.
Jõeturismitooted on muutumas üha kliendikesksemaks ning neid turundatakse kõikvõimalikele kliendisegmentidele: lastele, noortele, keskealistele, vanuritele, ettevõtetele ja organisatsioonidele. Sihtgrupipõhine turundus väljendub nii tootenimedes ja pakettides kui ka jõelaevandusettevõtete poolt kasutatavates turunduskanalites.
Eesti turu konkurentsianalüüsist järeldus, et kuigi mujal maailmas on jõgedel pakutavad laevasõidud sageli väga populaarsed, siis Eestis ei ole seni ühtegi silmapaistvat edu saavutanud pakkujat esile tõusnud. Eestis on siseveekogudel pakkumisi suhteliselt vähe ning olemasolevad pakkumised on minimaalselt tootestatud ega paku külastajatele peale laevasõidu erilist lisaväärtust. Olemasolev pakkumine on koondunud Lõuna-Eestisse, suur osa pakkujatest tegutseb Emajõe vesikonnas, kuid Põhja- Eestis puudub siseveekogude pakkumine täiesti. Samuti selgus, et tootepakkumine on suures osas suunatud kohalikule elanikule ja ettevõtetele. Turistide sihtgruppi, kelle hõivamine eeldaks kvaliteetsemat toodet ning professionaalsemat turundustegevust peetakse olemasolevate pakkujate hulgas suhteliselt ebaoluliseks.
Eesti konkurentsianalüüsist tuli selgelt välja, et turul on nõudlus olemas, ent pakkumine on suhteliselt madal. Eriti on puudus kõrgema lisaväärtuse ehk kvaliteettoodete pakkujatest. Enamik turul tegutsejatest pakub oma teenust suhteliselt tavalisel kaasaegsel alusel ning ei ole eriti vaeva näinud oma toote atraktiivsuse tõstmisel.
Eelistatud jõeturismitoote ning -marsruutide valik sihtgrupi hulgas sõltub osaliselt marsruudile jäävate turismiobjektide asukohast ja atraktiivsusest turismitoote sihtgruppidele. Sellest tulenevalt eelnes käesoleva TTA koostamisele ka Narva ja Narva-Jõesuu vahele jäävate turismiobjektide kaardistamine, profileerimine ja atraktiivsuse ning arenguvõimaluste hindamine.
Turu-uuringu käigus viidi ka Narva jõeturismitoote nõudluse kaardistamise eesmärgil läbi kolm fookusgrupp-intervjuud järgnevate huvigruppidega:
- Narva linna elanikud
- Narva linna ja piirkonna juhtivad turismiettevõtjad
- Eesti juhtivad turismifirmad
Kõigist kolmest fookusgrupist järeldus, et nõudlus atraktiivse jõeturismitoote vastu Narvas on ilmselgelt olemas, seejuures enim on nõudlust nö ‘ürituslaeva’ järele, mis teenindaks nii turiste (grupituristid, individuaalturistid) kui ka Narva elanikke. Turismifirmade seisukohast on oluline, et laev suudaks mahutada nii suuremaid ekskursioonigruppe kui ka sobida erinevate korporatiivürituste läbiviimiseks. Seega toetasid fookusgrupi tulemused otseselt nii rahvusvahelise võrdlusanalüüsi kui ka Eesti turu-uuringu tulemusi, mille kohaselt jõeturismiturg liigub üha rohkem meelelahutuse ja ürituste läbiviimise ning tellimusreiside suunas.
Turu-uuringu tulemusena on kujundatud viis kõige perspektiivikamat marsruuti, arvestades marsruutide vastavust erinevate sihtgruppide huvidele, sh sise- ja välisturistide, kohalike elanike ning ka potentsiaalsete laeva opereerijate ja projekti arendajate huvidele.
Viis vaatluse alla tulevat marsruuti on järgmised:
1) Marsruut 1: Narva Siluetid
2) Marsruut 2: Narva Riverdance
3) Marsruut 3: Narva-Jõesuu Express
4) Marsruut 4: Narva-Jõesuu Ringreis
5) Marsruut 5: Narva Lahekruiis
