Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal. Maapinna kõrgus suureneb pidevalt Riia ja Soome lahe rannikust lõuna ja ida poole. Keskmine kõrgus on 50 m üle merepinna . Läänepoolsete piirkondade ja saarte keskmine kõrgus on vähem kui 20 m üle merepinna. Pärast Jääaega toimub pidev pinnase kerkimine kiirusega umbes 1,5 meetrit 100 aasta jooksul , rannaäärsed alad muutuvad madalamaks, mõned saared on omavahel või mandriga ühendunud.

Üleminekukliima mereliselt kontinentaalsele. Talv on suhteliselt pehme, suvi mõõdukalt soe. Juuli keskmine temperatuur on umbes 16° С rannikul ja umbes 17° C riigi siseosas. Veebruari keskmine temperatuur varieerub alates –4° C Saaremaal kuni –8° C Narvas kirdes. Aastane sademete hulk varieerub alates 510 mm läänepoolsetel saartel kuni 740 mm kõrgemates kagupiirkondades.

Eestis on tihe jõgedevõrk. Põhja- ja Lääne-Eesti jõed (Pirita, Narva, Kasari, Pärnu j.t.) suubuvad vahetult Balti mere lahtedesse, Ida-Eesti jõed suubuvad aga siseveekogudesse: Võrtsjärve (Põltsamaa jõgi) ja Peipsi järve (Emajõgi) lõunas ja Pihkva järve idas. Kõige pikem jõgi – Pärnu jõgi on 144 km pikk ja suubub Balti mere Riia lahte. Veerikkamad jõed on Narva jõgi, mille kaudu Peipsi veed suunduvad Soome lahte ja Emajõgi. Laevatatav on ainult Emajõgi, ja seda Tartu linnast allavoolu. Kevadise suurvee ajal tõuseb veetase jõgedes tunduvalt (kuni 5 m).

Eestis on üle 1150 järve ja rohkem kui 250 kunsttiiki. Järved pärinevad enamuses jääajast ning nad katavad umbes 4,8% territooriumist. Riigi suurim järv on Peipsi järv, mis asub idas ning moodustab ajaloolise ja loodusliku piiri Venemaaga. Peipsi järve territoorium moodustab 3555 ruutkilomeetrit, sellest 1616 ruutkilomeetrit kuulub Eestile. Eesti kõige suurem siseveekogu on Võrtsjärv, mille pindala on 266 ruutkilomeetrit.

Eesti asub okas- ja laialeheliste lehtpuude segametsade piirkonnas. Põlismetsi on säilinud vähe. Viljakam on pinnas , millel kasvasid kunagi laialehelised lehtmetsad Käesoleval jala on seal künnimaa. Kokku on metsade all umbes 48% riigi pindalast. Iseloomulikumad puuliigid on tavaline mänd, tavaline kuusk, kask ja leinakask, samuti tamm, lepp, vaher saar, jalakas , pärn. Metsakoosluses kasvavad tavaline pihlakas, toomingas, paju. Harvemini, enamasti lääne pool, kohtab metsas jugapuud, metsikuid õunapuid skandinaavia pihlakat ,laukapuud viirpuud.

Metsad on rohkem levinud riigi idaosas , keskosas ja lõunas, kus nad on esindatud kuusikute ning kuuse-lehtpuude segametsadena. Riigi kaguosa liivapinnasel kasvavad männimetsad.

On olemas 1560 liiki õielisi, paljasseemnelisi ja sõnajalataolisi taimi. Nendest umbes kolm neljandikku liikidest on koondunud läänepoolsetesse rannikupiirkondadesse ja saartele. Liigirikkusega paistavad silma samblad (507 liiki), samblikud (786 liiki), seened (umbes 2500 liiki), vetikad (üle 1700 liigi).

Metsiku fauna liigirikkus ei ole suur – umbes 60 liiki imetajaid. Arvukamalt on esindatud põdrad (umbes 7000 isendit), metskitsed (43 000), jänesed, metssead (11 000). 1950–1960-ndatel aastatel toodi sisse maralid, hirved , kährikkoerad. Suuremates metsamassiivides elavad paljudes Eesti piirkondades pruunkarud (umbes 800 isendit) ja ilvesed (umbes 1000 isendit). Metsas elavad ka rebased, metsnugised , mägrad, oravad. Levinud on tuhkur, kärp, nirk, veekogude kallastel euroopa naarits ja saarmas. Tavalised on ka siil, mutt.

Mitmekesisem on linnuriik. On loetletud 331 liiki, nendest 207 liiki pesitsevad pidevalt Eestis (umbes 60 liiki on siin aastaringselt). Rohkearvulisemad on metsised ja laanepüüd (okasmetsades), metsnepp (soodes), tedred (metsalagendikel), roolind, pardid (rannikul), samuti rähnid, kuldnokad, tuuletallajad. Kaitse all on sellised haruldased linnuliigid nagu valgesaba-merikotkas, kaljukotkas, madukotkas, suur ja väike konnakotkas, kalakotkas , valge ja must toonekurg ning sookurg. Läänesaartel pesitsevad hahad, tuttvardid, laininad, suurkosklad, vaerad, hallhaned, kajakad. Eriti arvukalt on linde kevadise ja sügisese rände ajal suvistesse pesapaikadesse ja troopilistesse maadesse talvituma minnes. On 3 sisalikuliiki ja 2 maoliiki, sealhulgas tavaline rästik

Mageveekogudes ja rannikuäärsetes vetes elutseb üle 70 liigi kalasid (karbilised, lõhelised, rääbis, Peipsi siig, latikas, särg, ahven, haug, luts, forell, koger, linask, sasaan, räim, kilu, tursk, lest, merisiig, angerjas jne.). Paljud neist omavad tööstuslikku tähendust.