Käesolev materjal on välja antud Euroopa Liidu kaasabil.
Väljaande sisu eest vastutavad projekti "NARVA RIVER WATER ROUTES" partnerid
ning ei kajasta Euroopa Liidu seisukohta.

Ajalugu

Narva äärsed jõed ja veekogud

Narva (Alukse) jõgi saab alguse Peipsi-Pihkva järvesüsteemist ning suurem osa Narva jõe veest tuleb sellest süsteemist. Jõe vesikonna pindala koos järvede pindalaga moodustab 47 815 ruutkilomeetrit. Narva jõe vesikonna kogupindala on aga piiratud koordinaatidega: alates 56° 08' p.l. kuni 59° 28' p.l. ja alates 25° 36' i.p. kuni 30° 16' i.p.

Peipsi-Pihkva järvesüsteem asub Peipsiäärsel madalikul. Need järved on suure jääaja relikt. Kaldad on suuremas osas madalad, liivased ja luitelised. Järvedes on palju saari, millest suurim on Piirissaar (Porka). Järvedesse suubub üle 30 jõe. Suurimad nendest on Suur-ja Väike-Emajõgi, väiksemad Võhandu, Želtša, Piusa, palju väikseid jõekesi ja muidugi tohutul hulgal ojasid. Peipsi-Pihkva järvesüsteemist voolab välja vaid üks jõgi- see on Narva jõgi. Järved külmuvad kinni novembris ja jää sulab mais. Siin on olemas tõusudesarnased nähtused. Süsteemis elavad tööstuslikud kalad: Peipsi tint, särg, ahven, luts, latikas, koha, haug, rääbis ja teised. On olemas ka laevaliiklus, sealhulgas reisijatevedu. Ainuke reisijateveo liin on Tartu-Pihkva (Tartu linn-Emajõgi-Peipsi järv – Lämmijärv- Pihkva järv – Velikaja jõgi – Pihkva linn).

Peipsi - Pihkva järvesüsteem jaguneb kolme ossa. Kõige suurem osa on põhjapoolne – Peipsi järv. Peipsi järvepeegli pindala on 2 611 ruutkilomeetrit, maksimaalne sügavus 12,9 m, keskmine 7,6 m, veemaht järves – 26,98 km³. „Kirdenurgast“ voolab välja ainuke jõgi – Narva jõgi. Rannikul on kolm linna: Gdov (Venemaa), Kallaste ja mustvee (Eesti). Lõunaosa – Pihkva järve – pindala on 708 ruutkilomeetrit, maksimaalne sügavus 5,3 m. Keskmine osa – Lämmijärv – ühendab Peipsi ja Pihkva järve. Tema pindala on – 236 ruutkilomeetrit ja maksimaalne sügavus 15,3 m (süsteemi suurim sügavus). Peipsi-Pihkva järvesüsteemi kogupindala on aga 3 555 km².

Narva jões suudme juures asuvad kaks küla – Skamja (Venemaa) ja Vasknarva (Eesti). Vasknarvas (Sõrentse) asuvad ordulinnuse varemed, mis ehitati 1349 aastal ja lõhuti hiljem. Lossi suurim kõrgus oli 12,5 meetrit, seinte paksus kuni 3,6 meetrit. Keskmine veekulu jões moodustab Vasknarva juures – 321 m³/sek või 10,123 km³/aastas. Natuke allavoolu , Omuti (Venemaa) küla juures on jões Omuti kärestikud kogulangusega umbes 5m, mis ei sega väikelaevandust. Umbes ülemjooksu keskpaigas suubub Narva jõkke Borovnja jõgi. Borovnja on tuntud selle poolest, et tema kallastel kasvavad rikkad laialehised metsad, mis koosnevad pärnadest, saartest, jalakatest , kaskedest ja vahtratest, millest mõnedel ei ole võimalik kätega ümbert kinni võtta, puude jalamil kasvavad aga hiigelsuured sõnajalad, mille kõrgus ulatub inimesele rinnuni. Metsade pindala on 430 hektarit Gorodjonka, Borovnja ja Narva jõgede vahel ning siin asub botaanika-zooloogia kaitseala.

40 kilomeetrit suudmest kuni Narva veehoidlani voolab jõgi läbi Kirde- Eesti ja Leningradi oblasti soostunud metsade. Jõest läänes on suur Puhatu soo – kõige suurem soo Eestis, pindalaga 468 km², mis koosneb mitmest järvest, mis on omavahel seotud kanalitega, idas on aga Slantsõ sood. Selles jõeosas suubub temasse Mustajõgi ja mitu oja. Ülemjooksul voolab Narva jõgi tihti harudena, moodustades küllaltki suuri saari. Mõned neist, eriti lätte lähedal, on laiemad kui Narva jõgi ise (sealhulgas on silmas peetud haru ümbritsevat Verhovski saart, aga jõe laius on siin umbes 900 meetrit). Selline on jõe ülemjooks. Keskjooksule on pühendatud terve jagu (vaata jagu Narva veehoidla), sellepärast lähema kohe üle alamjooksu juurde (täpsemalt selle osa juurde mis asub allpool hüdroelektrijaama).

Narva joast kuni Sõpruse sillani asub Narva jõe org kanjonis , mille sügavus on üle 20 meetri. Narva jõe kanjon on maastikukaitseala, mis on riigi kaitse all. Alates hüdroelektrijaamast kaardub Narva jõgi ümber Neitsi poolsaare. Selle pindala on 180-200 km², rannajoone pikkus aga 1,2 km. Selles kohas, kus Narva kindlus “vaatab” otse Ivangorodi kindlusele, moodustub defilee, kitsas läbipääs kaljude vahel. Selles osas on Narva jõe vool väga kiire.

Edasi voolab jõgi veel 2,2 km Narva piires, ülejäänud 12 km aga kaldal kasvavate okaspuumetsade vahel, kohates oma teel mitmeid saari, sealhulgas Peetri saar ja kannu saar.

200 meetri kaugusel Narva jõe suudmest suubub sellesse Rossoni jõgi. Rosson ühendab Narva jõge Luuga jõega, mis voolab 15 km ida pool. Rossonil on olemas väga huvitav nähtus – bifurkatsioon. Sõltuvalt veehulgast Narva ja Luuga jõgedes voolab Rosson kas Narva jões suunas või Luuga jõe suunas. See nähtus on Narva-Jõesuus väga hästi jälgitav.

Narva jõgi suubub Narva lahte. Narva laht on Soome lahe kaguosa Venemaal (Leningradi oblast) ja Eestis (Ida-Virumaa). Toome ära statistika Soome lahe kohta: pindala – 29 600 km2; vesikonna pindala – 421 000 km2; keskmine sügavus – 38 m; veemaht – 1 100 km³; summaarne aastane jõgede juurdevool – 98-128 km³, millest Neeva arvele langeb umbes 80%, Narva jõele aga – 11%. Narva lahe pikkus on 40 kilomeetrit, laius sissepääsu juures («sissepääs» on tal tema laiuse tõttu suhteline mõiste) – umbes 90 kilomeetrit, sügavus üle 30 meetri. Laht on külmunud detsembrist märtsini. Keskmine veetemperatuur on kalda juures juulis +18,8°C. Narva jõgi on suuruselt teine jõgi pärast Neevat, mis Soome lahte suubub.

Vooluhulk Narva jões suudmes on 399 m³/sek või 12.58 km³/aastas, mis on 78 m³/sek või 2,46 km³/aastas rohkem kui lättel. Narva jõgi on laevatatav hüdroelektrijaamast allapoole (14,9 km) ja veehoidlal (30 km), kokkuvõttes tuleb välja, et jõgi on 58% laevatatav. Vooluhulga pindala on Narva jõel 56 200 km², mis on enamvähem võrne selliste suurte jõgedega nagu Kuban, Birjusa ja Ufaa. 39 000 km² on Venemaal aga 17 200 Eestis (Eesti territoorium on 45 200 km²). Jäänähtused on Narva jõel 5,5 kuud, suvel on madal veeseis. Jõe pikkus – 77 km, sellest 40 km – ülemjooks, 20 km – keskjooks, 17 km – alamjooks. Narva jõe langus– 30 m, sellest 19% (4 m-7,5 m) moodustab Narva juga, 16% (5 m) aga Omuti kärestikud. Laius on keskmiselt 200-300 m, kuid hüdroelektrijaamast allavoolu kuni 390 m, kõige suurem laius on aga ülemjooksul Verhovski saare juures – umbes 900 m. Enamlevinud sügavus 3-4 m, kohati kuni 6 m, hüdroelektrijaamast allavoolu kuni 11 m, enne suuet kuni 15 m. Narva jõe keskmine voolukiirus on 1 m/s, kärestikel kuni 3 m/s, alamjooksul kõigest kuni 0,5 m/s.

Kohalik floora ja fauna

Narva jõgi on kalarikas. Siin leidub särge, ahvenat, latikat, roosärge ja muid kalu, samasuguseid nagu Peipsi järves ja Narva veehoidlas. Kuid alamjooksul koevad lõhelised ja angerjad, samuti ka gurmaanide poolt armastatud Narva silmud. Jõel on segatoitlustus , ülekaalus on lumesulamisvesi (suurem osa veest tuleb Peipsi järvest). Suurem harujõgi Pljussa moodustab peaaegu kõikide näitajate poolest 11,6% Narva jõest

Narva jõe äärsetes metsades elavad jänesed, metskitsed, rebased, metssead, põdrad. Puudest on esindatud kuusk, mänd, pärn, kask, lepp, haab. Narva-Jõesuus kasvavad mõned seedermännid, mille seemned toodi kunagi juhuslikult Venemaalt sisse. Seentest on haavaseened, kaseriisikad, võiseened, riisikad, kännuseened, kukuseened. Marjadest mustikad, sinikad vaarikad metsmaasikad, pohlad, soos jõhvikad.

Viimati uuendatud:
27.10.2009
Projekti finantseeritakse osaliselt
Euroopa Liidu INTERREG programmi raames