Käesolev materjal on välja antud Euroopa Liidu kaasabil.
Väljaande sisu eest vastutavad projekti "NARVA RIVER WATER ROUTES" partnerid
ning ei kajasta Euroopa Liidu seisukohta.

Ajalugu

Leningradi oblasti loodus

Leningradi oblast kujutab endast geomorfoloogilisest, zooloogilisest ja floristilisest seisukohast ühte kõige huvitavamatest regioonidest. Erinevate metsamassiivide, soode, suurte veepindade ja kaldaäärsete alade kooslus tingib taime- ja loomariigi liigirikkuse ning samuti looduskomplekside paljususe. Leningradi oblasti kohal on üks põhilistest lennuteedest, mida mööda igal kevadel ja sügisel rändab miljoneid linde. Soome lahe madalikel , Laadogal ja paljudel järvedel on nende traditsioonilised peatuskohad. Oblastis võib kohata haruldasi taimi ja loomi – veenuse kingake, harilik karukell, kalakotkas, Laadoga viiger ja paljud teised, huvitavaid geoloogilisi ja hüdroloogilisi objekte iidsete kivimite paljandumine, kaljud, koopad, moreen, liustikujärved. Üllatavalt mitmekesised on ka maastikud – moreeniorud, jõgede kanjonid küngastega tasandikud, Viiburi lahe ja Laadoga skäärid.

Kliima

Oblasti kliima on atlandi- kontinentaalne. Merelised õhumassid tingivad suhteliselt pehme talve sagedaste suladega ja mõõdukalt sooja, mõnikord jaheda suve. Jaanuari keskmine temperatuur on −8...−11 °C, juulis +16...+18 °C. Absoluutne temperatuurimaksimum on +36 °C, absoluutne miinimum −52°C. Külmemad on idapiirkonnad, soojemad kagupiirkonnad.

Aastane sademetehulk 600—700 mm. Suurim sademetehulk on kõrgustikel, maksimaalne Lembolovski kõrgustikul. Minimaalne sademetehulk on rannikuäärsetel madalikel. Suurim sademetehulk on suvel ja sügisel.

Talveperioodil on sademed peamiselt lumena. Püsiv lumikate tekib novembri teisel poolel- detsembri esimesel poolel. Lumi sulab aprilli teises pooles.

Hüdrograafia

Oblasti territoorium, välja arvatud väike äär kaguosas, kuulub Balti mere basseini ning siin on tihe, hästi arenenud jõgedevõrk. Kõikide Leningradi oblasti jõgede kogupikkus on umbes 50 tuhat kilomeetrit. Samuti on oblastis 1800 järve, sealhulgas Laadoga järv - suurim järv Euroopas. Oluline osa oblastist on soostunud.

Jõed

Oredeži jõgi — Luuga jõe lisajõgi

 Jõe nimi
Pikkus (km) 
 Basseini pindala (km²)
 Luuga
 353
 13200
 Ojat
 266
 5200
 Sjaz
 26
 7300
 Paša
 242
 6700
 Volhov
 224
 80200
 Svir
 224
 84000
 Oredež
 192
 3200
 Vuoksa
 156
 68700
 Neeva
 74
 281000

Järved

Laadoga järv Konevetsi saare juures

Järve nimi  
 Pindala (km²)
 Suurim sügavus (m)
 Laadoga
 17700
 225
 Oneega
 9890
 110
 Vuoksa
 95.6
 24
 Otradnoje
 66
 27
 Suhhodolskoje
 44.3
 17
 Välje
 35.8
 9
 Samro
 40.4
 5
 Glubokoje
 37.9
 12
 Komsomolskoje
 24.6
 20
 Balahhanovskoje
 15.7
 12
 Tšeremenetskoje
 15
 32
 Vrevo
 12
 44
 Kavgolovo
 5.4
 5



Pinnas

Põhiliseks pinnasetüübiks on oblastis leetmullad, mis on kompostivaene ning oluliselt happeline. Seejuures on liiva-savistes kohtades, kõrgendatud niiskusega kohtades, põhiliselt kuusemetsades tekkinud tugevasti leetunud pinnas võimsa pealiskihiga. Kõrgematel kohtadel, mis on soodsad niiskuse kogumiseks, on tekkinud keskmiselt leetunud pinnas. Saviliivadel ja liivakutel, mis hoiavad halvasti niiskust , männimetsades kohtame nõrgalt leetunud pinnast. Seal, kus on ülekaalus rohi, raiesmikel, harvades lehtmetsades on tekkinud kamar-leetmullad.

Ižora kõrgustike territooriumil , lupja sisaldaval pinnasel, mis neutraliseerib happelisuse ja kaitseb pealmist pinnasekihti uhtumise eest, on moodustunud kamar- -karbonaatpinnas. See on oblasti parim pinnas , sellel on rohkem huumust ja mineraale , tal on hea struktuur . Seda nimetatakse ka „põhja mustmullaks“.

Madalikel ja tasastel pindadel atmosfäärivee halva drenaaži korral , mis tingib nende seismise pinnal, mõnikord ka kõrge põhjavee taseme korral moodustub turba- ja soostunud pinnas. See pinnaseliik on levinud oblasti keskosas, Karjala maakitsuse idaosas, Soome lahe rannikul, Laadoga ääres.

Mõnedes kohtades luhaterrassidel (Volhovi, Luuga ja teistel jõgedel), mis jäävad tulvavete ajal vee alla, moodustub jõesetetest alluviaalne pinnas. Selle pindala ei ole suur.

Põhiliselt moodustub pinnas savist, liivasavi, liivast ja turbast.[10] Oblasti pinnase põllumajanduslik kasutamine nõuab selle kunstlikku parendamist. [11]

Taimed

Oblasti territoorium asub taiga piirkonnas, nimelt selle keskmises ja lõunapoolses alltsoonis. On nähtav üleminek okasmetsadelt segametsadele oblasti lõunaosas. Metsad moodustavad 55,5 % oblasti territooriumist. Metsaressursid on tugevasti kulunud. Põlised männi- ja eriti kuusemetsad on säilinud kohati oblasti loode ja idaosas, suuremas osas on need asendunud väheväärtuslike ja väeproduktiivsete lehtmetsadega (kas, haab, hall lepp). Peterburiga külgnevatel territooriumitel tegeldakse põllumajandusega (künnimaad, niidud, põõsastikud).

Oblasti metsades kasvavad ravimtaimed ja marjad: maikelluke, mustikas, pohl, jõhvikas, vaarikas, kadakas, liiva-õlglill.

Loomariik

Oblastis elavad põhiliselt metsloomad, kelle hulgas on 68 liiki imetajaid. Põhilised nendest on orav, tuhkur, nirk, valgejänes, punajänes, erinevad närilised (põld- ja metshiir, rott jne.). Harvemini esineb metssiga, hunt, metskits, rebane, põder, karu, ilves, saarmas, tähnikhirv, ondatra, kobras, hüljes, naarits, kährikkoer.

Oblastis elab üle 300 linnuliigi, põhilisteks on metsis, valge-põldpüü, hall põldpüü, laanepüü, kohalik part, rändpart, teder, hani, kurvits. Mõned metsalinnud (rähn, rästas, tihane, kägu, kuldnokk, kärbsenäpp) toovad kasu, hävitades kahjulikke putukaid. Oblastis talvituvad vaid vares, varblane, tihane, leevike, rähn, suurem osa aga lahkub oblastist alates augusti lõpust.

Oblasti vetes elutseb üle 80 kalaliigi. Merekaladest kohtab sagedamini räime, balti kilu, turska, merehaugi. Läbirändavatest kaladest kohtab tinti, lõhet, meriforelli, angerjat. Mageveekaladest omab suuremat tähtsust siig, samuti on ahvenat, koha, latikat, särge, Peipsi tinti. Punasesse raamtusse on kantud Balti rõngasviiger, laadoga viiger, hallhüljes, kaljukotkas, madukotkas , rabapistrik, kalakotkas, valgesaba- merikotkas.

Looduskaitse

Oblasti territooriumil on loodud ja tegutsevad:

  • 2 riiklikku looduskaitseala: Alam-Ingerimaa ja Alam-Sviri
  • 1 föderaalne kompleksne kaitseala: Mšinski soo
  • 12 regionaalset kompleksset kaitseala: Belõi kamen, Berjozovõje ostrova, Vepsa mets, Viiburi, Gladõševski, Värämänselkja seljak, Dubravõ Velkota küla juures, Kotelski, Lissinski, Vähijärved , Sjaberski, Tšistõi mohh
  • 4 regionaalset hüdroloogilist kaitseala: Lampinsuo soo, Ozjornoje soo, Glebovskoje sooMšinski soo põhjaosa
  • 3 regionaalset botaanikakaitseala: Gostilitski, Lindulovski salu , Rakitinski
  • 1 regionaalne ornitoloogiline kaitseala: Melkovodnoje järv
  • 2 regionaalset maastikukaitseala: Tšeremenetski, Šalovo-Peretšinski
  • 16 kompleksset loodusmälestist: Babinskoje soo ümbritsevate aruniitudega, soomassiivis „Sokolii mohh“, soomassiiv „Galdkii mohh“ ning Šarja jõe org, Gontovoe soo, Oredeži jõe lätted ja „Dontso“ maasikujoon, Lava jõe kanjon, Kokorevski, Lazarevskoje soo, madalikusoo Bereznjaki külast läänes, Kazjani järv, Jastrebinoje järv, Požupini järv koos ümbritsevate maastikujoontega, Raguša jõgi, Sablinski, Männimetsad Budogoši asula juures, aruniidusaared “Lissii mohhi” soomassiivis.
  • 7 geoloogilist loodusmälestist: devoni ja ordoviitsiumiajastu ladestuste paljandid Saba jõel, devoniajastu ladestuste paljandid Oredeži jõel ja Jam-Tesovo asula juures , devoniajastu ladestuste paljandid ning stollid Orendeži jõel Borštšovo küla juures (Antonovo järv), devoniajastu ladestuste paljandid Orendeži jõel Belogorka, ostrov Gustoi, Pugarevski, Šeleika asulate juures
  • 2 geoloogilist ja hüdroliigilist loodusmälestist : Krasnoje järv, radooniallikad ja järved Lopuhhinka asulas
  • 1 regionaalne dendroloogiapark: Otradnoje
  • 1 regionaalne looduspark: Vepsa mets

1999 aastal ilmus «Leningradi oblasti looduse punane raamat». Esimene köide on pühendatud eriliselt kaitstavatele loodusterritooriumitele, teine taimedele ja seentele, kolmas loomadele.

Viimati uuendatud:
27.10.2009
Projekti finantseeritakse osaliselt
Euroopa Liidu INTERREG programmi raames